Puuetega inimeste koostööselts Sipeko kolis Kõrgessaarest Luidjale värskelt valminud haridusselts Edu majja.

“Siin on veel palju teha, aga lisame Edule Sipeko ja miski ei ole võimatu,” hindas Sipeko eestvedaja Maie Rõmmel kevadisel pühapäeval pärast järjekordse tegevuspäeva lõppu.

Juba 2007. aastal kirjutasid Edu juhatuse esimees Lii Kohari ja Maie Rõmmel alla koostöölepingu. Nüüd, kus Luidja maja on läbi teinud imelise muutumise, saigi Sipeko seal ruumid, mida võib ainult kadestada.

Tihedas koostöös haridusselts Eduga peaks käivituma projekt Edulised Sipelgad. Esimeseks koostöönäiteks saab emadepäeva tähistamine. Aasta lõpuni jagub veelgi koostegemisi, mis praegu küll alles plaanis.

Sipeko juhti Maie Rõmmelit teades ja tundes ei jää aga kahtlust, et plaanitu viiakse ellu. Sipelgad on usinad ja tihti seatakse neid inimestele eeskujuks, seepärast pole ime, et ka Sipelgate koostööseltsi tosin liiget hoolega tegutseb. Rõmmeli eestvedamisel on seltsi liikmed koos käinud 2006. aasta lõpust, treeninud oma käteosavust, meisterdanud ja turustanud valmistoodangut.

Kogu Sipeko tegutsemine käib projektipõhiselt ja käimasolev kannab toredat nime: “Ise tegemise ja ise olemise rõõmud.”

Projekti tegevuspäevadel, märtsis kokku kaheksal, on õpitud valmistama savist seinapilte, küpsetatud lihavõteteks kohupiimakooki, värvitud mune ja meisterdatud vildist jäneseid, tehtud geelküünlaid ja korraldatud loodusmatk piknikuga.

Maie Rõmmel õpib ise ja õpetab teisi. Peagi, juba aprillis, läheb ta laastukorvide tegemist õppima ja suur soov on ka vitspunutistega tegelema hakata.

Sipekos valmistatud käsitööesemeid on müüdud endise Kõrgessaare kauplusemaja ruumides. Nüüd, kus uueks koduks saanud Luidja seltside maja, hakatakse neid pakkuma saare käsitöömüügipunktides, plaanitakse välimüüke, soovitakse osaleda laatadel ja muudel vabaõhuüritustel.

Töö käib ikka nii, et üks päev Käinas, PIKi majas ja teine Luidjal Edu majas.

Suveks planeeritakse ka reise ja muid meelelahutusi. Ees ootab külaskäik Tartu puuetega inimeste kotta ja Vanemuisesse etendusele “Kõik aias”, juulis võetakse ette merereis Kihnu saarele. Enne plaanitakse korraldada kolm kevadist koristuspäeva Luidjal, Käinas ja nagu tavaks, minnakse appi ka Putkastesse Samaaria hooldekodule.

Sipeko sündis EQUAL projekti HAPECO (Handicapped People Employed in Cooperatives ehk vabas tõlkes “puuetega inimeste tööühistud”) raames ja on Euroopa Liidu osalise töövõime ning puuetega inimeste tegutsemapanemise üks osa.

Eestis napib sotsiaalettevõtlust 

loe lisa



President käis omade hulgas                       8 august 2007a.

    ( Äsja kingiks saadud kaabuga presidendilt võtab kingituse vastu Maie Rõmmel. Foto: Hannes Sarv)

Vabariigi President Toomas-Hendrik Ilves ja Evelin Ilves käisid Hiiumaal ringi kui omade seas ja hiidlased võtsid presidendi vastu kui omainimese.

Kümmekond hiidlast ootas presidenti Hiiumaa noorte teavitamis- ja nõustamiskeskuse ees. Teiste seas ka keskuse direktor Margit Kagadze, kes Toomas-Hendrik Ilvesele üle antava kingituse suhtes jääb kidakeelseks. “Jääge kauemaks, saate teada,” ütleb ta.

Mõne aja möödudes saabuv trobikond autosid, kõige ees sinivalged vilkuritega politseimasinad, annab märku presidendipaari kohale jõudmisest. Ootavad inimesed säilitavad rahu. “Näe, tulevad jah,” ütlevad nad.

Saabuv seltskond jagatakse kaheks ja Evelin Ilves läheb tutvuma Hiiumaa tervisetoaga. Õhtul Kassaris räägib Elvelin Ilves vaimustusega Tervisetoas kohatud Salme Elgasest: “Ta oli täiesti uskumatu, ebamaine daam, nii soe ja samas tabamatu – nagu mingi Hiiumaa ema. Ta tegi mulle lilledest kimbu, milles on vägi sees.”

Presidendi turvateenistus on igati professionaalne. Ehkki alguses uuritakse Hiiu Lehe ajakirjanikke-fotograafe pika pilguga, oleme õhtuks mustades või ka valgetes ülikondades meestel juba meeles ja peaaegu nagu teretuttavad.

Tutvumisringil selgitab Kagadze presidendile, et noored on hakanud Hiiumaale tagasi pöörduma. “Ega alati pea tulema ka, sest mujalgi võib kodusaarele kasulik olla,” ütleb Kagadze. Ilves noogutab nõustumise märgiks.

Linnapea Anton Kaljula märgib, et tema tuli Hiiumaale 87ndal. President noogutab mõistvalt.

Sissekanne külalisteraamatusse ja siis tehakse nö vahetuskaupa, Kagadze annab üle puust jalajälje, sõnades: “Et tee teid ikka siia tagasi tooks.” ja saab vastu presidendi raamitud foto. Seinale panemiseks.

Kärdla tutvustamise on oma õlule võtnud Hiiumaa muuseumi peavarahoidja Helgi Põllo. Ühine keel leitakse kiirelt. “Mu väga hea sõber Ülo Isberg on Hiiumaalt,” ütleb president. “Ta on mu sugulane,” vastab Põllo. “Ahaa, teie siis oletegi see Hiiumaa tädi, keda ta külastab,” uurib president edasi. “Ma arvan, et ta siiski mõtleb mu ema,” selgitab Põllo.

Juttu ajades jõutakse tervisekeskuse juurde, kuhu president sisse astub. Evelin Ilves väljub ja otse loomulikult pole temagi, nagu kõik teised Tervisetoa külastajad, pääsenud ilma põhjaliku tervisekontrollita. Kõik näidud on normis. Kohe kontrollitakse vererõhku ka presidendil ja siis jalutab presidendipaar koos saatjatega Rannapaargusse einet võtma.

Kõrgessaare kena vallamaja jääb tänasel presidendivisiidil üle tee asuvale kaupluselobudikule alla – just selle hoone ühes otsatoas on Hiiumaa puuetega inimeste koostööseltsi Sipeko kauplus-tegevustuba.

President Ilves ja Evelin Ilves paistavad olevat nähtust vaimustuses ja president pakub abi juhuks kui puuetega inimeste eest oleks kuskil vaja hea sõna kosta.

Sipeko juhatuse liige Maie Rõmmel pakub kõrgetele külalistele uut leiutist – joogivett, kuhu kogemata kombel sai lisatud nii kurgi- kui sidrunilõikusid. Nüüd võiks leiutisele patendi võtta, sest vesi paistab külalistele meeldivat.

Üks projekti koordinaatoritest Annely-Tikerpuu Kattel räägib Sipeko ühepäevakohvikust Ema Teresa ja keskuse Tuuru juhataja Aivi Telvik tunnistab presidendile puhtsüdamlikult, et puuetega inimeste projekti alustades ei osanud nad arvata, et asi nii hästi õnnestub.

Vahetatakse kingitusi, Rõmmel ulatab presidendile omavilditud kaabu, mille tegemiseks kulus tavalisest viis korda rohkem aega – tervelt kaks ja pool tundi ning saab vastu tavakohase presidendi foto.

Õuel ootab presidenti eakas naine Galina Pall. Ta tahab presidenti tänada aastatetaguse abi eest. Galina tütar Marika töötas parvlaeval Estonia ja pärast õnnetust aitas tollane välisminister Toomas-Hendrik Ilves tal tütart otsida. Nüüd on Galinal vähemalt haud kodukalmistul. “President on väga abivalmis mees. Ja Kõrgessaare vald on mind palju aidanud ja Ludmilla ka,” ütleb ta ja kaisutab vallasekretäri Ludmilla Träderit.

Üllatus-üllatus, isegi ETV Lääne-Eesti korrespondent Margus Muld Saaremaal on Hiiumaa tee üles leidnud ja võtab presidendilt intervjuu.

Mõned lapsed on ühelt onult saanud presidendi pildiga postkaarte ja küsivad autogramme ja siis vuhiseb president koos saatjaskonnaga Kõpu poolsaare tippu Hirmustesse, külla presidendi sõbrale Erkki-Sven Tüürile, kuhu ajakirjanikel asja pole.

Järgmine koht, kuhu president viiakse, asub Kärdlast otse läbi Pihla raba minnes ehk paarikümne kilomeetri kaugusel Nurstes. Ringi mööda Süda-Hiiumaa kruusateid minnes annab ikka kohe otsida.

Üllatunud, et keset niisuguseid metsi asub maailma tipptehnoloogiat kasutav plastitehas, on ka presidendipaar.

AS Dale, mille nimi koosneb Dagö ja Leisu algustähtedest ja tähendab orgu. “Peame vist hakkama nime muutma, kuna oleme omadega üsna mäel,” arvab AS Dale tegevjuht Tiit Asumets pärast presidendi lahkumist.

Tehase 800 ruutmeetril valmistavad 48 töötajat ööpäevaringi makrofleksi pakendite detaile ja muud. Tehase netokäive on kasvanud 2002. a 11 miljonilt kroonilt, 2006. a 43 miljonile ja kasum on kasvanud samas tempos, 2006. aastal 7,5 miljonit krooni. Kunagisest väikesest Agape meiereist on saanud kaasaegne tehasekompleks, mille õu üleni asfalteeritud ja kujundatud ning mis lähiajal laieneb veelgi.

Õhtul on veidi väsinud moega presidendipaar saatjaskonnaga Kassaris. Pärast juturingi jagavad Kaitseliidu ja Naiskodukaitse naised presidendi päritolule vihjates mulgi putru.

Maavanem Hannes Maasel kingib kõigile mälupulgad, millel kirjas info Hiiu saare kohta.

Päeva naelaks on see, kui Evelin Ilves Hiiu Lehe peatoimetajaga vesteldes ütleb, et ta ei salli silmaotsaski prouatamist-härratamist. “Eesti ühiskond on minu meelest nagu üks hõim – meil pole olnud kuningaid ega ülikuid ja minu meelest meil pole seisuseid ja kaste, seetõttu on mulle olemuslikult ebameeldiv kui mulle öeldakse proua. Ma ei ole seda,” kinnitab Evelin Ilves.

Sipeko tegijate reas                      17 juuli 2007a.

Märtsikuus toimusid Kõrgessaare vallas MTÜ Sipelgate koostööselts (SIPEKO) tegevuse tutvustamiseks infopäevad. Ürituse viisid läbi SIPEKO juhatuse liikmed Rosilje Saame ja Maie Rõmmel. Kõige aktiivsemat huvi SIPEKO plaanide vastu näitasid üles Kõrgessaare valla sotsiaalvaldkonnaga tegelevad inimesed. Nende soovidele vastu tulles korraldati infopäevad Viskoosa Valitsejamajas ja Luidja seltsimajas. Üritusel osalesid Kõrgessaare vallavalitsuse sotsiaalnõunik Linda Kiivit, avahooldustöötaja Tõnis Ülemaantee, kohalike seltside esimehed Heli Harak ja Lii Kohari ning mitmed osalise töövõimega inimesed. Lisaks neile oli esitlejatele tuge tulnud pakkuma EQUAL programmist rahastatava projekti HAPECO piirkondlik koordinaator Annely T. Kattel. Infopäevade esimeses pooles tutvustati MTÜ tekkelugu ja senist arengut, teises pooles leidsid kajastamist konkreetsed tulevikuplaanid. SIPEKO on oma tegevuste kavandamisel lähtunud Hiiumaa kogukonna soovidest. Nende väljaselgitamisel on tihedat koostööd tehtud sotsiaalvaldkonna arvamusliidrite ja paljude teistega. Meie tugevuseks on see, et me teeme seda, mida oskame, või nagu hiidlane ütleb, millest “jõud ja mõistus üle käivad”. Pikkade arutelude ja sõbralike vaidluste tulemusena jõudsime äratundmisele, et MTÜ Sipeko tegevusvaldkondadeks on 3-14aastastele lastele ürituste, nagu sünnipäevad ja stiilipeod, korraldamine. Oskame paljusid ringmänge ja sportlikke seltskonnamänge, võime läbi viia karaokevõistlusi jms. Samuti oleme valmis korraldama üritusi oma saatusekaaslastele ehk nendele, kelle tervis ei ole kõige paremas korras, töövõime vaid osaliselt alles või kellele on määratud puue. Leidsime ka, et saame aidata neid, kellel soov suveks tellida haudade hooldust. See teenus sisaldab üldist suvist haudade hooldamist üks kord nädalas. Ka siis, kui soovitakse vahetada hauaplatsi katteliiva või hauaplatsi liivaga katta, taimi istutada, hauaäärset hekki pügada vms, võib sooviga meie poole pöörduda. Iga inimene lahkub ükskord maisest elust. Paljudel on lähedasi, kes nende ärasaatmist korraldavad, kuid on ka neid, kellel enam kedagi ei ole, või kes Hiiu saarele päris üksi jäänud. Sipeko leiab endas tugevust olla kohalikele omavalitsustele partner juhuks, kui on vaja matusekorraldamise kompleksteenust. Nii eakad kui ka puudega inimesed võivad vahel kodus hätta jääda nii kardinate ülespaneku, puudelõhkumise, riitaladumise või kasvõi muruniitmisega. Sellistelgi juhtudel on võimalik pöörduda meie poole abisooviga. Lõpetuseks tuleb märkida, et iseenesestmõistetavalt ei ole meie mööda vaadanud hiidlastele nii omase käsitöövaldkonna võimalustest. Praeguse hooaja lemmiktoodeteks on vildist valmistatud esemed, sealhulgas saunamütsid, mida valmistame vastavalt tellimustele.

Uued kogemused                        23.juuli 2007a.

Usinad käed viltimas. Foto: Maie Rõmmel 17. märtsil kogunes 15 käsitööhuvilist SA TUURU saali, et õppida allakirjutanu juhendamisel viltimist. Viltimiskoolituse korraldamine toimus tervislike erivajadustega inimesi ühendava MTÜ Sipelgate koostööseltsi (SIPEKO) egiidi all. Kõigile osalejatele olid eelnevalt ette valmistatud töölauad koos abivahendite ja vajalike materjalidega. Enne viltimise saladustesse sukeldumist tutvustati MTÜ eesmärke ja pakutavaid teenuseid. Üheks neist ongi käsitööesemete valmistamine, erinevate töövõtete ja meetodite omandamine ning nende edasiõpetamine. Koolituspäeva alustati märgviltimisega ja lõpetati kuivviltimise võimalustega tutvumisega. Märgviltimiseks jagati kõigile parajad villaloori tükid ja töö võis alata. Juhendaja abi oli käepärast, kui keegi tundis vajadust individuaalseteks selgitusteks või juhendamiseks. Kõik olid väga usinad ja tublid. Üheteistaastane Rihogi, kes ema kõrval kodus viltimistöö selgeks saanud, oli omamoodi kaaskoolitajaks ning juhendas võrdväärselt emaga koolitatavaid. Peale kohvipausi alustati kuivviltimise õppimisega. Selleks said kõik svammid ja viltimisnõelad. Esimeseks näpuharjutuseks oli lillede valmistamine. Ja kui kenad need kõik välja tulid! Nõelu muidugi murdus omajagu ja paljud kiirustasid peale koolitust poodi, et nõelte tagavara suurendada ning kodus kiiresti jätkata. Huvi viltimise vastu oli nii suur, et sooviti jätkukoolitust, saamaks teada ka teisi nippe ja katsetada juba suuremate esemete, nagu sokid, mütsid, kotid jm valmistamist. Tagasiside oli väga positiivne ning seetõttu otsustas MTÜ SIPEKO korraldada jätkukoolituse suvel. Nii et kui on uusi huvilisi, siis jälgige reklaami ja tulge liituge teistega!